Tere! Oled Eesti Tegevusterapeutide Liidu ajutisel kodulehel. Kasutame seda lehte kontaktandmete ja jooskva info vahendamiseks.

Kutse taotlemine


Eesti Tegevusterapeutide Liit kuulutab välja tegevusterapeut tase 6 kutse andmise.

Kutse taotlemise eeltingimused on:
1. Tegevusteraapiaalane kõrgharidus;
2. Erialane ja taotletava valdkonnaga seotud täienduskoolitus vähemalt ühe (1) EAP (26 akadeemilist tundi) kolme aasta kohta või tegevus koolitajana vähemalt ühe (1) EAP ulatuses või avaldatud publikatsioonid/ õppematerjalid 1 EAP ulatuses;
3. Vähemalt kolme-aastane erialase praktilise töö kogemus  pärast erialase kõrghariduse omandamist vähemalt 0,5 koormusega viimase viie aasta jooksul (lapsehoolduspuhkust ei arvestata pideva tööstaaži hulka). Juhul, kui taotlejal on küll erialane kõrgharidus ja ta on nõutud aja jooksul täitnud tegevusterapeudi tööülesandeid, kuid teise ametinimetuse all, vaadatakse antud juhtum üle individuaalselt ning väljastatakse otsus kutseeksamile lubamise või mittelubamise kohta.


Kutse andmine toimub vastavalt valitud tegevusalale. Valitud tegevusalad võivad olla:
•    Laste ja noorukite tegevusteraapia;
•    Eakate tegevusteraapia;
•    Tugiliikumise elundkonna häiretega isikute tegevusteraapia;
•    Neuroloogiliste häiretega isikute tegevusteraapia;
•    Vaimse tervise häiretega isikute tegevusteraapia.

Kutse taotlemine toimub 2 etapis:
1.    kirjaliku juhtumi analüüsi esitamine – juhtumianalüüs peab vastama kutsestandardi kohustuslikele kompetentsidele; taotleja tõendab hinnatavaid kompetentse juhendi järgi koostatud juhtumi analüüsi tabelis (vt. Hindamisstandard, vorm H1);
2.    intervjuu – taotleja tõendab kompetentse, esitades oma juhtumianalüüsi (aeg max 30 minutit) ja vastab suuliselt hindamiskomisjoni küsimustele vahetult või hindamiskomisjoni poolt etteantud ettevalmistusaja järel.

Juhtumi analüüsi valikul tuleb lähtuda järgnevast:
•    juhtum on võetud taotleja viimase kahe aasta töökogemusest;
•    juhtum peab olema valitud nii, et selle kaudu on võimalik kirjeldada kõigi nõutud kompetentside tegevusnäitajaid vastavalt taotleja valitud tegevusalale;
•    taotleja esitab juhtumi analüüsi tabelit H1 kasutades.

Korraga võib taotleda rohkem kui ühe tegevusala kutset, kuid sel juhul tuleb iga valitud eriala kohta esitada eraldi avaldused, juhtumianalüüsid ja maksekorraldused. N: soovid taotleda neuroloogilise häiretega isikute tegevusteraapia ja tugiliikumise häiretega isikute tegevusteraapia kutset; selleks tuleb esitada 2 avaldust (üks neuroloogilise juhtumi kohta ja teine tugiliikumise häiretega juhtumi kohta), 2 eraldi juhtumianalüüsi (üks neuroloogilise juhtumi kohta ja teine tugiliikumise häiretega juhtumi kohta) ja 2 maksekorraldust (üks kord maksad neuroloogilise kutse saamise eest ja teine kord maksad tugiliikumise  kutse saamise eest).

Kutse taotlemise tasu on 95,41 eurot, mis tuleb maksta Eesti Tegevusterapeutide Liidu kontole 221047786292, seletusse märkida “Kutse taotlemise tasu + taotleja nimi”.

Dokumentide esitamise kuupäev on 04.november 2013.a. (k.a.).
Enne kompetentside hindamist viiakse kutse andja poolt läbi dokumentide läbivaatamine ehk dokumentide vastavuse kontroll kutse andmise korral kehtestatud nõuetele ja eeltingimustele. Juhul, kui dokumendid ei vasta nõuetele, teavitatakse taotlejat sellest 10 tööpäeva jooksul ja antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Juhtumi analüüs ja seda täiendavad dokumendid peavad olema esitatud konfidentsiaalsusnõuetele vastavalt (patsiendi ja taotleja isiku andmed on kõrvaldatud). Nõuetekohaselt täidetud dokumendid registreeritakse, muudetakse ananüümseks ja edastatakse hindamiskomisjonile.

Kutse taotlemiseks tuleb kõik dokumendid saata elektroonselt aadressile ttkutse@gmail.com.

Vastavalt kutse andmise korrale on kutse taotlemiseks vajalikud dokumendid:
1.    Vormikohane avaldus (NB! Avaldus peab olema digiallkirjastatud!!), vt. kutse andmise kord lisa 1 (http://tegevusteraapia.blogspot.com/2013/07/kutse-andmise-kord.html);
2.    Vormikohane CV, vt. kutse andmise kord lisa 2.
3.    CV lisad, vt. kutse andmise kord lisa 1:
3.1.    isikut tõendava dokumendi koopia;
3.2.    haridusttõendava dokumendi koopia;
3.3.    tööandma kinnitus töötamise ja koormuse kohta;
3.4.    täienduskoolituste tunnistuste koopiad või dokumendite koopiad tegevuse kohta koolitajana või koopiad avaldatud publikatsioonidest või õppematerjalidest.
4.    Juhtumianalüüs (koos lisadega)
5.    Maksekorralduse koopia(d).

Kutse taotlemise teine etapp ehk intervjuu toimub 02. või 03.detsembril 2013.a. Täpsem aeg ja koht teatatakse taotlejale isiklikult.

Kutsesüsteem

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.

Kutsesüsteemi eesmärk on:
•    toetada Eesti töötajate konkurentsivõimet - töötajad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud;
•    olla tugistruktuuriks haridussüsteemile - kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale;
•    aidata kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud;
•    muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks.

Kutsesüsteemi osad on kutsestandardi väljatöötamine, kutse andmise korraldamine ja kutseregistri haldamine.


Kuidas saab kutsesüsteem toetada sinu tegevust?

Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus - oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning vastav kogemus. Kutsestandard ütleb, milline kompetentsus sul peaks olema, et oma kutsealal edukalt tegutseda.

Kui oled leidnud sinu tööle või huvidele vastava kutsestandardi, siis võid lasta oma kompetentsust hinnata. Hindamise tulemusena otsustab vastav kutset andev organ, kas sul on olemas vajalik kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ning edukat tegutsemist kutsealal. Positiivse otsuse järel väljastatakse sulle kutsetunnistus.

Kutsetunnistuse omamine on vabatahtlik ning ei ole töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks nõutud kutsetunnistuse olemasolu.
Kui ka sinu ametikohal kutsetunnistus seadusega nõutud ei ole, tasub selle omandamise peale mõelda, kuna kutsetunnistus aitab:
•    tõendada, et sul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised - tööandja ei pea seda enam üle kontrollima,
•    suurendada läbilöögivõimet tööturul
•    saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel,
•    planeerida oma karjääri ja arengut,
•    hinnata ja valida sobivaid koolitusi.

Tänu kutsetunnistusele oled sa väga hinnatud töötaja!


Kutsesüsteemi toimimist reguleerib kutseseadus (link Riigiteatajale: https://www.riigiteataja.ee/akt/12974050).
Kutsesüsteemi arendamise ja hoidmisega tegeleb Kutsekoda (link Kutsekoja kodulehele: http://www.kutsekoda.ee/et/index).

Siin asub tegevusterapeutide kutsestandard: (link Kutsestandardi asukohale: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10453817/pdf/tegevusterapeut-tase-6.5.et.pdf)


Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu andis Eesti Tegevusterapeutide Liidule tegevusterapeut tase 6 kutse andmise õiguse 23.mai 2013.a. koosolekul otsusega nr.14.
Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu kinnitas sama otsusega ka:
•    kutse andmise korra (http://tegevusteraapia.blogspot.com/2013/07/kutse-andmise-kord.html)
•    hindamisstandardi (eraldi dokument, hetkel leheküljel puudub)

KUTSEKOMISJONI LIIKMED:

1.    Eesti Tegevusterapeutide liidu esindajad:
•    Ingrid Saarmets (kutsekomisjoni esimees)
•    Heili Piilberg
2.    Tööandja esindajad:
•    Kaire Kasema (kutsekomisjoni aseesimees), AS Keila Taastusravikeskus
•    Kadri Englas, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
3.    Koolitajate esindaja
•    Karin Lilienberg, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool TT õppetooli juhataja
4.    Kutsekoja esindaja
•    Kersti Rodes
5.    Muud huvitatud osapooled
•    Kerti Kollom Seidelberg, Eesti Puuetega Inimeste Liidu esindaja


HINDAMISKOMISJONI LIIKMED
Hindamiskomisjon koosneb 3 liikmest.
•    Kristiina Didrik (hindamiskomisjoni esimees)
•    Hanna-Maria Põldma (aseesimees)
•    Anne-Lys Lind
•    Ann Rajaver
•    Mariliis Põld
•    Katrin Viira
•    Ingrid Saarmets
•    Kaire Kasema

KONTAKTISIK

Piret Laur, mobiil +372 5347 5939, e-post ttkutse@gmail.com

Kutse andmise kord

TEGEVUSTERAPEUT, tase 6 KUTSE ANDMISE KORD

KINNITATUD
Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu 23.05.2013 otsusega nr 14.

1    ÜLDOSA

1.1    Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste kutsete andmise korraldamist:
Tegevusterapeut, tase 6
1.2    Tegevusterapeudi kutse kompetentsusnõuded on kehtestatud tegevusterapeut, tase 6 kutsestandardis. Kompetentsuse hindamise positiivse tulemusena väljastatakse kutsetunnistus.
1.3    Eesti Tegevusterapeutide Liit, edaspidi ETL, on punktis 1.1 loetletud kutsete kutset andev organ ehk kutse andja (edaspidi KA).
1.4    KA moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad kutse(te) andmisest huvitatud osapooled: tööandjad, töötajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, spetsialistid, koolitajad, vajadusel klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled. Kutsekomisjon nimetab hindamiskomisjoni(d), kes hindab(hindavad) kutset taotleva isiku (edaspidi taotleja) kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele.
Esmasel taotlemisel hindab taotleja vastavust valitud kompetentsidele hindamiskomisjon.
Taastaotlemisel hindab dokumentide vastavust nõuetele kutsekomisjon.
Taastaotlemisel koos uue valdkonna valimisega hindab taotleja vastavust uue valdkonna kompetentsidele hindamiskomisjon, sama valdkonna taastaotlemisel hindab dokumentide vastavust nõuetele kutsekomisjojn.
1.5    Kutse- ja hindamiskomisjoni(de) volitused kehtivad KA kutse andmise õiguse kehtivuse lõppemiseni.
1.6    Kutse- ja hindamiskomisjon(id) lähtub (lähtuvad) oma töös kutseseadusest, korrast, kutsestandardist jm. kutse andja kehtestatud juhenditest.
1.7    Kutse esmakordne taotlemine ja taastaotlemine võivad eeltingimuste ja vormide poolest erineda.
1.8    Kutse taotlemine ja tõendamine, sh taastaastaotlemine, on taotlejale tasuline (vastavalt kutseseaduse § 17 lõikele 2), tasu suuruse kinnitab Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu (edaspidi kutsenõukogu) KA ettepaneku alusel.
1.9    Komisjoni(de) liikmete töö tasustatakse KA kehtestatud korra alusel.
1.10    Taotlemise dokumente menetletakse haldusmenetluse seaduse sätetele vastavalt, arvestades korrast tulenevaid erisusi.
1.11    Korra ja selle muudatused kinnitab kutsenõukogu ning need jõustatakse kutsenõukogu koosolekule järgneval kutse andmise väljakuulutamisel.

2    KUTSE ANDJA ÜLESANDED

Kutse andja:
1)    töötab koostöös kutsekomisjoniga välja kutse andmise korra (eelnõu) ja esitab selle kutsenõukogule kinnitamiseks (k.a kutse andmise õiguse taotlemisel),
2)    korraldab kompetentsuse hindamise juhendite ja -materjalide ning teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise,
3)    esitab kutsenõukogule kinnitamiseks kutse andmise ja kutse taastõendamisega seotud tasu suuruse, kooskõlastades selle eelnevalt kutsekomisjoniga,
4)    kuulutab välja kutse andmise,
5)    tagab kutse andmisega seotud teabe avalikustamise,
6)    määrab isiku, kes vastutab kutse andmise üldise korraldamise eest, võtab vastu kutse taotleja avalduse ja dokumendid ning kontrollib nende vastavust kehtestatud korrale,
7)    väljastab kutsetunnistuse,
8)    tagab kutse andmise käigus saadud avaldamisele mittekuuluva teabe kaitstuse,
9)    vastutab kutse andmise korraldamise protseduuride täitmise eest,
10)    esitab kutsenõukogule vähemalt kord aastas kutse andmise korraldamise aruande ning kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise aruande,
11)    edastab Kutsekojale punktis 6 nimetatud isiku kontaktandmed ja kutseregistrisse kandmiseks kuuluvad andmed.

3    KUTSEKOMISJONI KOOSSEIS JA ÜLESANDED

Kutsekomisjonis peavad olema õiglaselt esindatud kõik kutse andmisest huvitatud osapooled ilma ühtegi huvi eelistamata.
3.1    Kutsekomisjoni koosseisu kuuluvad järgmised institutsioonid:
1)    Tööandjate esindajad:
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus – Kadri Englas
AS Keila Taastusravikeskus - Kaire Kasema
2)    Töötajate/spetsialistide esindajad:
Eesti Tegevusterapeutide Liit – Heili Piilberg
Eesti Tegevusterapeutide Liit – Ingrid Saarmets
3)    Koolitajate esindajad
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool – Karin Lilienberg
4)    Kutsekoja esindaja – Kersti Rodes
5)    Muud huvitatud osapooled:
Eesti Puuetega Inimeste Koda – Karin Hanga

Kutsekomisjon valib oma liikmete seast esimehe (ja aseesimehe).
3.2    Kutsekomisjon:
1)    töötab välja kutse andmise korra eelnõu koostöös kutse andjaga (kutse andmise õiguse taotlejaga),
2)    töötab välja kutsekomisjoni töökorra,
3)    nimetab vajadusel hindamiskomisjoni(d) ja töötab välja hindamiskomisjoni töökorra,
4)    arvestab ja esitab KA-le kooskõlastamiseks kutse andmise ja taastõendamise tasu suuruse,
5)    kinnitab hindamisjuhendid ja -materjalid ning teised kutse andmiseks vajalikud dokumendid,
6)    otsustab kutse kompetentsuse hindamise vormi(d),
7)    korraldab taotleja dokumentide läbivaatamise,
8)    otsustab taotlejale kutse andmise või andmata jätmise,
9)    otsustab kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise
10)    lahendab hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi,
11)    kinnitab vajadusel kompetentsuse hindamise koha nõuded.
3.3    Kutsekomisjoni koosolekud protokollitakse. Koosoleku protokoll peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: koosoleku toimumise aeg ja koht, koosolekul osalenud kutsekomisjoni liikmete loetelu, koosoleku päevakord, koosoleku käik ja otsused, koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad. Kutset taotlenud isikutele kutse andmise või andmata jätmise protokollis peab olema viide kutsekomisjoni otsuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (haldusmenetluse seadus § 57 lg 1).
3.4    Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda taotlejale kutse andmise otsustamisel, kui ta on:
1)    osalenud hindamiskomisjoni töös või
2)    vahetult seotud taotlejale kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega või
3)    taotleja tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
4    HINDAMISKOMISJONI MOODUSTAMINE JA ÜLESANDED
4.1    Hindamiskomisjon(id) moodustatakse kutsekomisjoni otsusega taotleja kompetentsuse hindamiseks.
4.2    Hindamiskomisjon:
1)    hindab taotleja kompetentsust,
2)    koostab hindamise korraldamise ja tulemuste protokolli, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: hindamise toimumise aeg ja koht, hinnatava nimi, taotletav kutse, hindamisobjekti/ hinnatav(ate) kompetentsi(de) nimetus, hindamisviis(id), hindamistulemus, mis keeles hindamine toimus, märge hindamisprotsessist ajutiselt taandatud komisjoniliikmete kohta. Hindamise tulemuste protokolli allkirjastavad hindamisel osalenud hindamiskomisjoni liikmed. Hindamiskomisjon esitab hindamise tulemuste protokolli kutsekomisjonile.
4.3    Hindamise tulemust on võimalik vaidlustada ainult juhul, kui punktis 4.6 esitatud nõuete täitmata jätmine on oluliselt mõjutanud hindamise tulemust.
4.4    Hindamiskomisjoni esimehe määrab kutsekomisjon.
4.5    Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Kui hindamine toimub eksami vormis automaatse testimissüsteemi kasutamisel, mille puhul inimene eksami hindamisse ei sekku, vaid ainult fikseerib tulemusi, siis peab hindamiskomisjonis olema vähemalt üks liige.
4.6    Hindamiskomisjoni(de) liikmete kompetentsus peab kogumis vastama järgmistele nõuetele:
1)    kutsealane kompetentsus, sh vähemalt 5-aastane erialase praktilise töö kogemus
2)    kutsesüsteemialane kompetentsus,
3)    hindamisalane kompetentsus,
4.7    Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sobivate isikuomaduste ja hoiakutega ning tegutsema erapooletult.
4.8    Hindamiskomisjoni liikmetest ei tohi üle ühe kolmandiku olla vahetult seotud antud hindamiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega ja üle ühe kolmandiku olla taotleja tööandjaga samast asutusest, välja arvatud punktis 4.5 nimetatud automaatse testimise puhul.
4.9    Juhul, kui punktis 4.8 nimetatud tingimused ei ole täidetud, peab tingimustele mittevastav komisjoni liige end hindamisprotsessist ajutiselt taandama.


5    KUTSE TAOTLEMISE EELTINGIMUSED JA ESITATAVAD DOKUMENDID

5.1. Esmane taotlemine

Kutse taotlemine toimub vastavalt valitud tegevusalale. Valitavad tegevusalad võivad olla laste ja noorukite tegevusteraapia, eakate tegevusteraapia, tugiliikumise elundkonna häiretega isikute tegevusteraapia, neuroloogiliste häiretega isikute tegevusteraapia ja vaimse tervise häiretega isikute tegevusteraapia (alus “Tegevusterapeut, tase 6 kutsestandard”). Korraga on võimalik taotleda rohkem kui ühe tegevusala kutset, kuid sel juhul tuleb iga tegevusala kohta esitada eraldi avaldused, juhtumianalüüsid ning maksekorraldused. 

5.1.1.    Esmase taotlemise eeltingimused:
1. Tegevusteraapiaalane kõrgharidus;
2. Erialane ja taotletava valdkonnaga seotud täienduskoolitus vähemalt ühe (1) EAP (26 akadeemilist tundi) kolme aasta kohta või tegevus koolitajana vähemalt ühe (1) EAP ulatuses või avaldatud publikatsioonid/ õppematerjalid 1 EAP ulatuses;
Tegevusteraapiaalaste publikatsioonide esitamisel ja kirjutamisel arvestatakse
ainepunkte järgmiselt:
a.    Ettekanne rahvusvahelisel konverentsil:
•    kutsutud esinejana – 5 EAP;
•    suuline ettekanne – 3 EAP;
•    poster-ettekanne (I autorina) – 2 EAP.
b.    Ettekanne Eestisisesel konverentsil:
•    kutsutud esinejana – 2 EAP;
•    suuline ettekanne – 1 EAP;
•    poster-ettekanne (I autorina) – 0,5 EAP.
c.    Teaduspublikatsioon:
•    artikkel eelretsenseeritavas rahvusvahelises väljaandes – 5 EAP;
•    artikkel rahvusvahelises väljaandes – 3 EAP;
•    artikkel eelretsenseeritavas Eestimaises väljaandes – 3EAP;
•    artikkel muus Eesti teadusväljaandes – 2 EAP;
•    rahvusvaheline tees (s.h. kaasautorlus) – 1EAP;
•    Eestisisene tees (s.h. kaasautorlus) – 0,5 EAP.
d.    Muud materjalid:
•    Trükitud ja avaldatud juhendmaterjalid, 10 lk – 1 EAP;
•    Eestisisene erialane koolitus teiste eriala spetsialistele, 20 minutiline koolitus – 1 EAP.

3. Vähemalt kolme-aastane erialase praktilise töö kogemus  pärast erialase kõrghariduse omandamist vähemalt 0,5 koormusega viimase viie aasta jooksul (lapsehoolduspuhkust ei arvestata pideva tööstaaži hulka). Juhul, kui taotlejal on küll erialane kõrgharidus ja ta on nõutud aja jooksul täitnud tegevusterapeudi tööülesandeid, kuid teise ametinimetuse all, vaadatakse antud juhtum üle individuaalselt ning väljastatakse otsus kutseeksamile lubamise või mittelubamise kohta.

5.1.2. Kutse esmasel taotlemisel esitatavad dokumendid:
1. Vormikohane avaldus (vt. lisa 1);
2. Vormikohane CV (vt. lisa 2);
3. CV lisad:
•    koopia isikut tõendavast dokumendist (pass või ID kaart);
•    tegevusteraapiaalast kõrgharidust tõendava(te) dokumendi(dokumentide) koopia(d) (diplomi ja akadeemilise õiendi koopia);
•    täiendkoolitus(t)e läbimist tõendavate dokumentide koopiad või dokumendid tegevuse kohta koolitajana või avaldatud publikatsioonid või õppematerjalid;
•    tööandjapoolne tõend vähemalt kolmeaastase erialase töökogemuse ja koormuse kohta viimase viie aasta jooksul.
4. Maksekorraldus või muu kinnitus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta.
5. Juhtumianalüüs (koos lisadega).


5.1.3. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine
Kutsekomisjon võib välja töötada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) korra. Selle alusel hinnatakse taotleja eeltingimustele vastavust juhul, kui taotlejal puuduvad eeltingimustele vastavust tõendavad dokumendid.


5.2.    Taastaotlemine

Kutse taastaotlemine toimub vastavalt valitud tegevusalale. Korraga on võimalik taastaotleda rohkem kui ühe tegevusala kutset, kuid sel juhul tuleb iga tegevusala kohta esitada eraldi avaldused ja maksekorraldused. 


5.2.1. Taastaotlemise eeltingimused
1. Vähemalt kolmeaastane erialase töö kogemus vähemalt 0,5 koormusega viimase viie aasta jooksul (lapsehoolduspuhkust ei arvestata pideva tööstaaži hulka). Tegevusteraapia õpetamine ja tegevusteraapiaalane teadustegevus arvestatakse erialase töökogemuse hulka.
2. Erialane ja taotletava tegevusalaga seotud täienduskoolitus vähemalt 3 EAP (1 EAP=26 akadeemilist tundi) viie aasta kohta või esitatud publikatsioonid või ettekanded konverentsidel vähemalt 3 EAP ulatuses.
Tegevusteraapiaalaste teaduspublikatsioonide esitamisel ja kirjutamisel arvestatakse
ainepunkte järgmiselt:
a.    Ettekanne rahvusvahelisel konverentsil:
•    kutsutud esinejana – 5 EAP;
•    suuline ettekanne – 3 EAP;
•    poster-ettekanne (I autorina) – 2 EAP.
b.    Ettekanne Eestisisesel konverentsil:
•    kutsutud esinejana – 2 EAP;
•    suuline ettekanne – 1 EAP;
•    poster-ettekanne (I autorina) – 0,5 EAP.
c.    Teaduspublikatsioon:
•    artikkel eelretsenseeritavas rahvusvahelises väljaandes – 5 EAP;
•    artikkel rahvusvahelises väljaandes – 3 EAP;
•    artikkel eelretsenseeritavas Eestimaises väljaandes – 3EAP;
•    artikkel muus Eesti teadusväljaandes – 2 EAP;
•    rahvusvaheline tees (s.h. kaasautorlus) – 1EAP;
•    Eestisisene tees (s.h. kaasautorlus) – 0,5 EAP.
d.    Muud materjalid:
•    Trükitud ja avaldatud juhendmaterjalid, 10 lk – 1 EAP;
•    Eestisisene erialane koolitus teiste eriala spetsialistele, 20 minutiline koolitus – 1 EAP.


5.2.2. Taastaotlemisel esitatavad dokumendid:
1. Vormikohane avaldus (lisa nr.1);
2. Vormikohane CV (lisa nr.2);
3. CV lisad:
•    koopia isikut tõendavast dokumendist (pass või ID kaart);
•    täiendkoolitus(t)e läbimist tõendavate dokumentide koopiad või dokumendid tegevuse kohta koolitajana või avaldatud publikatsioonid või õppematerjalid;
•    tööandjapoolne tõend vähemalt kolmeaastase erialase töökogemuse ja koormuse kohta viimase viie aasta jooksul.
4. Maksekorraldus või muu kinnitus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta.


5.3. Taastaotlemisel uue tegevusala valimine

Kutse taastaotlemisel on võimalik tegevusala muuta või taotleda lisaks olemasolevale ka uue tegevusala kutset. Kui korraga (taas)taotletakse rohkem kui ühe tegevusala kutset, tuleb iga tegevusala kohta esitada eraldi avaldused ja maksekorraldused. 


5.3.1. Taastaotlemisel uue tegevusala valimise eeltingimused
1. Vähemalt kolmeaastane erialase töö kogemus vähemalt 0,5 koormusega viimase viie aasta jooksul (lapsehoolduspuhkust ei arvestata pideva tööstaaži hulka). Tegevusteraapia õpetamine ja tegevusteraapiaalane teadustegevus arvestatakse erialase töökogemuse hulka.
2. Erialane ja taotletava tegevusalaga seotud täienduskoolitus vähemalt 3 EAP (1 EAP=26 akadeemilist tundi) viie aasta kohta või esitatud publikatsioonid või ettekanded konverentsidel vähemalt 3 EAP ulatuses.
Tegevusteraapiaalaste teaduspublikatsioonide esitamisel ja kirjutamisel arvestatakse
ainepunkte järgmiselt:
a.    Ettekanne rahvusvahelisel konverentsil:
•    kutsutud esinejana – 5 EAP;
•    suuline ettekanne – 3 EAP;
•    poster-ettekanne (I autorina) – 2 EAP.
b.    Ettekanne Eestisisesel konverentsil:
•    kutsutud esinejana – 2 EAP;
•    suuline ettekanne – 1 EAP;
•    poster-ettekanne (I autorina) – 0,5 EAP.
      c.Teaduspublikatsioon:
•    artikkel eelretsenseeritavas rahvusvahelises väljaandes – 5 EAP;
•    artikkel rahvusvahelises väljaandes – 3 EAP;
•    artikkel eelretsenseeritavas Eestimaises väljaandes – 3EAP;
•    artikkel muus Eesti teadusväljaandes – 2 EAP;
•    rahvusvaheline tees (s.h. kaasautorlus) – 1EAP;
•    Eestisisene tees (s.h. kaasautorlus) – 0,5 EAP.
e.    Muud materjalid:
•    Trükitud ja avaldatud juhendmaterjalid, 10 lk – 1 EAP;
•    Eestisisene erialane koolitus teiste eriala spetsialistele, 20 minutiline koolitus – 1 EAP.




5.3.2. Taastaotlemisel uue tegevusala valimisel esitatavad dokumendid:
1. Vormikohane avaldus (lisa nr.1);
2. Vormikohane CV (lisa nr.2);
3. CV lisad:
•    koopia isikut tõendavast dokumendist (pass või ID kaart);
•    täiendkoolitus(t)e läbimist tõendavate dokumentide koopiad või dokumendid tegevuse kohta koolitajana või avaldatud publikatsioonid või õppematerjalid;
•    tööandjapoolne tõend vähemalt kolmeaastase erialase töökogemuse ja koormuse kohta viimase viie aasta jooksul.
4. Maksekorraldus(ed) või muu(d) kinnitus(ed) kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta.
5. Juhtumianalüüs uue valitava tegevusala kohta (koos lisadega).

6    KUTSE ANDMISE VÄLJAKUULUTAMINE JA DOKUMENTIDE MENETLEMINE

6.1    KA kuulutab kutse andmise välja vähemalt 1 kord aastas. Kutse andmise võib jätta korraldamata, kui välja kuulutatud tähtajaks on laekunud alla 4  taotluse või ei ole täidetud teisi KA määratud tingimusi.
6.2    KA avalikustab oma veebilehel www.tegevusteraapia.ee:
1.    avalduste ja dokumentide vastuvõtu koha ja tähtajad ning esitamise viisi,
2.    hindamiste toimumise ajad,
3.    tasu suuruse kutse andmisega seotud kulude katteks,
4.    muu kutse andmise korraldust ning tingimusi puudutava.
6.3    Kutsekomisjon töötab välja dokumentide menetlemise korra ja esitab KA-le kinnitamiseks.
6.4    Dokumentide menetlemise korras sätestatakse:
1.    avalduste ja dokumentide registreerimine,
2.    dokumentide olemasolu ja nõuetele vastavuse kontroll,
3.    dokumentide menetlemisega seotud tähtajad, sh dokumentide esitamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtaeg ning taotleja teavitamine teatise saatmisega.
4.    Kutsekomisjon võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt. 

7    TAOTLEJA KOMPETENTSUSE HINDAMINE


7.1 Taotleja kompetentsust hindab kutsekomisjoni poolt määratud hindamiskomisjon.
7.2 Taotleja kompetentsuse hindamine toimub vastavalt hindamisstandardis (vt. Lisa 1) kirjeldatule.

8    KUTSE ANDMISE OTSUSTAMINE JA KUTSETUNNISTUSE VÄLJASTAMINE

8.1    Kutsekomisjon teeb kutse andmise või mitteandmise otsuse hindamistulemuste põhjal iga taotleja kohta eraldi. KA teatab otsusest taotlejale kirjalikult hiljemalt 30 päeva jooksul pärast otsuse langetamist. Otsusele lisatakse juurde vormikohase hindamislehe (v.t. hindamisstandardi koondhindetabel H2) koopia, mis sisaldab otsuse põhjendust ja/või tagasisidet.
8.2    Taotlejal on õigus esitada kaebus hindamisprotsessi ja -tulemuse kohta kutsekomisjonile 30 päeva jooksul otsuse kätte saamisest.
8.3    Taotlejal on õigus esitada vaie kutsekomisjoni otsuse kohta kutsenõukogule haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
8.4    KA esitab kutsekomisjoni otsuse kutse andmise ja registrisse kandmise kohta 7 tööpäeva jooksul Kutsekojale, kes korraldab andmete kandmise kutsetunnistuse plankidele ja väljastab trükitud kutsetunnistused KA-le.
8.5    KA väljastab kutsetunnistuse 30  tööpäeva jooksul pärast kutse andmise otsuse vastuvõtmist.
8.6    Tegevusterapeut, tase 6 kutsetunnistus kehtib 5 aastat alates kutsekomisjoni otsuse tegemise kuupäevast.
8.7    Kutsekomisjonil on õigus tunnistada kutsetunnistus kehtetuks, kui:
1.    kutsetunnistus on saadud pettuse teel;
2.    kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;
3.    kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele.
8.8    Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel peab kutsekomisjon andma isikule võimaluse esitada kirjalikus vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Kutsekomisjon võib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel tugineda kolmandate isikute (nt aukohus) seisukohtadele jne.
8.9    Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel kustutatakse see kutseregistrist ning KA teatab otsusest asjaomasele isikule tähtkirjaga ja avaldab sellekohase kuulutuse Ametlikes Teadaannetes (http://www.ametlikudteadaanded.ee/).
8.10    Vajadusel võib kutsetunnistuse omanik taotleda kutsetunnistuse duplikaadi väljaandmist kutseregistri volitatud töötlejalt.

9    KUTSE ANDMISE DOKUMENTEERIMINE JA DOKUMENTIDE SÄILITAMINE

KA dokumenteerib kutse andmisega seotud tegevuse kutseasutuse välja töötatud dokumendivormide järgi ja määratud ulatuses ning dokumente säilitatakse kutseasutuse kinnitatud arhiveerimiskorras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud.

LISAD


LISA 1
AVALDUS tegevusterapeudi kutse taotlemiseks

Mina, ......................................................................., isikukood ...................................................... soovin taotleda/taastaotleda tegevusterapeudi kutset tase 6……………….tegevualas. Luban kutse andjal töödelda kutseeksami käigus kogutud andmeid (andmeid kasutatakse ainult kutseeksami tarbeks ning statistilistel eesmärkidel).
Avaldusele on lisatud:
Dokumendi nimetus    Lehekülgede arv    Märge vastavuse kohta (täidab kutse andja esindaja)
Vormikohane CV
       
CV lisad:
       
•    Isikuttõendava dokumendi koopia       
•    Haridustõendava dokumendi koopia st diplomi ja akadeemilise õiendi koopia (ainult esmasel taotlemisel)
       
•    Tööandja kinnitus töötamise ja koormuse kohta (viimase viie aasta jooksul) ja erapraksises töötajatel koopia dokumendist/dokumentidest, mis tõendavad erialast töötamist ja koormust
       
•    Täiendkoolitust tõendavate tunnistuste koopiad või dokumentide koopiad tegevuse kohta koolitajana või koopiad avaldatud publikatsioonidest või õppematerjalidest

       
Juhtumianalüüs koos lisa(de)ga (esmasel taotlemisel ja taastaotlemisel uue valdkonna valimisel)
       
Maksekorraldus(t)e koopia(d)
       


Taotleja allkiri: ................................................... Kuupäev: ...................................................................




Täidab kutse andja esindaja:
Märge avalduse vastuvõtmise kohta
Avalduse vastuvõtmise kuupäev: ............................................................................................................
Vastuvõtnud isiku nimi: .................................................... Avalduse registreerimise number: ..............
Märge teatise saamise kohta
Teatise sisu: .............................................................................................................................................
Teatise kuupäev: ................................................ Teatise saatmise viis: .................................................

LISA 2

CURRICULUM VITAE
Tegevusterapeudi kutse taotlemiseks/taastaotlemiseks

A. Isikuandmed
Lisa 1: isikuttõendava dokumendi koopia.
NIMI   
ISIKUKOOD   
AADRESS   
KONTAKTANDMED (telefon ja e-post)   
KODAKONDSUS   

B. Hariduskäik
Lisa 2: Haridusttõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi koopia.
Haridusasutus    Lõpetamise aasta    Haridus
       
       

C. Töökäik
Lisa 3: Tööandja kinnitus töötamise ja koormuse kohta viimase 5 aasta jooksul ja erapraksises töötajatel koopia dokumendist/dokumentidest, mis tõendavad erialast töötamist ja koormust.
Töökoht    Amet    Aeg    Koormus
           
           
           

D. Täiendkoolitus, konverentsid ja avaldatud publikatsioonid
Lisa 4: Täiendkoolitust tõendavate tunnistuste koopiad või dokumentide koopiad tegevuse kohta koolitajana või koopiad avaldatud publikatsioonidest või õppematerjalidest.
Koolituse/konverentsi nimi    Koolituse/konverentsi toimumise aeg    Koolituse/konverentsi korraldaja    Tunnistusel märgitud koolituse/konverentsi maht (EAP/päevad/tunnid vms)          



E. Lisainformatsioon:



Taotleja allkiri: ......................................................... Kuupäev:...............................................................

Tööpakkumine Tallinnas

Medicum AS taastusraviteenistus otsib oma töökasse meeskonda tegevusterapeuti. Põhiline teenus oleks rehabilitatsiooni teenuse osutamine, nii hindamine kui teenus. Vajalik oleks nii eesti kui vene keele oskus. Meie kliendid on nii täiskasvanud, eakad kui lapsed. Tööd oleks pakkuda hetkel 20 tundi nädalas. Asume Tallinnas Lasnamäel Punane 61. Kandideerijal palume saata CV ja motivatsioonikiri e-posti aadressil marge.saulus@medicum.ee.

Tegevusteraapiaalane haridus


Eestis annab tegevusteraapia alast haridust ainsana Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Esimene kursus tegevusterapeute alustas aastal 2000.
Tegevusteraapia õppekava maht on 160 ainepunkti ning õppeaeg on 4 aastat. Praktika moodustab sellest ajast ja mahust ligi veerandi. Eriala lõpetaja saab rakenduskõrgharidust tõendava diplomi. Vastuvõtud erialale on igal aastal.
Lisainformatsiooni leiad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kodulehelt www.ttk.ee

Tegevusteraapia teenus

Tegevusteraapia teenus koosneb patsiendi/kliendi hindamisest ja jälgimisest  tegevusvõime edendamisest ja teraapiast, juhendamisest ja nõustamisest ning samuti koostööst nii teiste spetsialistidega kui ka kliendi lähedastega. Tegevusteraapia protsess koosneb alghindamisest, eesmärkide püstitamisest – teraapia planeerimisest, teraapiast ehk sekkumisest ning lõpphindamisest. Hindamisel kasutatakse vaatlust, intervjuud ning erinevaid teste ja mõõdikuid.

Tegevusvõime hindamise eesmärgiks on saada teadmisi indiviidi tegevusvõime tugevatest külgedest ning neid piiravatest, edendavatest ja toetavatest teguritest. Tegevusvõime hinnangule tuginedes koostatakse teraapiaplaan. Peamiselt hõlmab see kolme faktorit: inimese oskuste ja võimete arendamine, tegevuste kohandamine ja/või keskkonna kohandamine. Kõik need tegurid mõjutavad inimese osalemist oma igapäevategevustes.

Kliendid võivad olla eri vanuses ja väga erinevate probleemidega (neuroloogilised, psühhiaatrilised, ortopeedilised jpm diagnoosid). Tegevusteraapias on töövahendiks eesmärgipärane, kliendi jaoks tähenduslik tegevus. Tegevus võib olla nii teraapias kasutatavaks vahendiks kui ka lõppeesmärgiks. Vastavalt sellele valitakse ka teraapias kasutatavad tegevused. Tegevusteraapiat viiakse läbi individuaalselt või rühmana.

Tegevusteraapia on meekonnatöö, kus meeskonna olulisimaks liikmeks on klient. Teraapias kasutatavad tegevused peavad olema kliendi jaoks tähenduslikud. Teraapia tulemus peab samuti olema oluline eelkõige kliendi jaoks.

Kutsekirjeldus


Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist ning kuulub tervishoiu tippspetsialistide rühma. Tegevusterapeudina töötamiseks on nõutav WFOT (World Federation of Occupational Therapists) haridusstandardile vastav kõrgharidus tegevusteraapias.

Eestis on üle 50 tegevusteraapia alase haridusega inimest, sellele lisanduvad Tervise Arengu Instituudis tegevusterapeudi assistendi koolituse läbinud (võivad töötada rehabilitatsiooniasutuses tegevusteraapia alase kõrgharidusega spetsialisti puudumisel).
Tegevusterapeudid töötavad Eestis näiteks haiglates, puuetega inimeste päevakeskustes, kutserehabilitatsioonis jpm. Peatselt lisame siia nimekirja asutustest, kus Eestis tegevusteraapia teenust osutatakse või kus töötab tegevusterapeut.

Tegevusterapeudi tööd reguleerib tegevusterapeudi kutsestandard, millega saad tutvuda Siin (link Kutsekoja kodulehel asuvale dokumendile).

Mis on tegevusteraapia?



Tegevusteraapia on eesmärgipäraste tegevuste kasutamine inimestega, kellel on piirangud somaatilise haiguse või trauma, psühhosotsiaalse- või arenguhäire, õpiraskuste, vaesuse või kultuurierinevuste tõttu või kõrgest east tingituna, selleks, et suurendada nende iseseisvust, ennetada puuet ja säilitada tervist.

Tegevusteraapia ravivormina keskendub inimese tegevusvõimele. Tegevusteraapia tegeleb tervise edendamise ja heaolu parandamisega läbi tegevuste. Tegevusteraapia eesmärk on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime säilitamine ja edendamine, et võimaldada inimestel osaleda igapäevastes tegevustes.

Inimese tegevusvõime parandamiseks on võimalik tegevusteraapias arendada inimese võimeid ja oskuseid, mis on vajalikud toimetulekuks igapäevategevustes, teiseks on võimalik kohandada tegevused vastavaks inimese võimetele. Kolmas aspekt on keskkonna kohandamine selliselt, et see soodustaks inimese iseseisvat toimetulekut.

Tegevusteraapia filosoofilised alused ütlevad järgmist:
•    Kesksed mõisted on TEGEVUS ja tegevusvõime.
•    Tegevus on inimesele olemuslik ja seetõttu on tegevus alati olnud inimelu koostisosa.
•    Tegevus annab elule tähenduse ja tingib käitumise.
•    Tegevusel on arenguline dimensioon – inimese arengule vastavalt muutvad ka tegevused.
•    Tegevus mõjutab tervist ja heaolu.
•    Tegevus aitab luua struktuuri ja organiseerida aega.
•    Tegevus annab elule sisu nii kultuurilisel kui isiklikul tasandil.
•    Tegevused on individuaalsed. Erinevad inimesed väärtustavad erinevaid tegevusi.

ETL liikmed


Vastavalt ETL põhikirjale on liidul hääleõigusega liikmed, hääleõiguseta liikmed, välisliikmed ja auliikmed.


1. Hääleõiguslikuks liikmeks on tegevusterapeudid, kes on läbinud Maailma Tegevusterapeutide Föderatsiooni (WFOT) poolt tunnustatud õppekava (omavad erialast kõrgharidust). Hääleõigusega liikmel on õigus osaleda hääleõigusega liidu üldkoosolekul ja olla valitud juhatusse ja kontrollorganisse. Eesti Tegevusterapeutide Liidu liikme aastamaks on 19,17 EUR.

2. Hääleõiguseta liikmeteks võivad olla tegevusterapeudina töötavad isikud, kellel puudub erialane kõrgharidus (tegevusterapeudi assistendid, kes on lõpetanud TAI koolituse) või tegevusteraapia eriala üliõpilased. Hääleõiguseta liikmel on õigus osaleda liidu üritustel, saada liidult abi professionaalsete huvide kaitsel ja astuda liidust välja ka kasutada ettenähtud korras liidu vara ja saada liidu liikmete ettenähtud soodustusi. Hääleõiguseta liikme aastamaks on 6,39 EUR.

3. Auliikmeks võivad olla isikud, kellel on väljapaistvaid teeneid liidu ees või eriala arendamisel. Auliige nimetatakse üldkoosoleku otsusel.


4. Välisliikmeks võib olla iga isik või organisatsioon, kes soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Välisliige kohustub täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.


LIIDU LIIKMEKS vastuvõtmise otsustab juhatus kirjaliku avalduse alusel. Avaldus tuleks esitada digitaalselt allkirjastatuna e-maili aadressile tegevusteraapia@gmail.com. Liitumisavalduse näidisvormi saamiseks võta meiega ühendust!

LIIKMEMAKSU TASUMINE
Vastavalt juhatuse otsusele on hääleõigusliku liikme liikmemaks aastas 19,17 eurot (300 EEK) ja hääleõiguseta liikme liikmemaks 6,39 eurot (100 EEK). Vastavalt liidu põhikirjale tuleb aastamaks ära tasuda antud aasta 1.märtsiks.

Liikmemaks kanda üle MTÜ Eesti Tegevusterapeutide Liidu kontole 221047786292, selgitusse märkida "liikmemaks ja aastaarv" (N: liikmemaks 2012).

Küsimuste korral palume saata e-kirja aadressile tegevusteraapia@gmail.com.

Eesti Tegevusterapeutide Liidust



Eesti Tegevusterapeutide Liit on mittetulundusühing. Liit loodi praegusel kujul aastal 2009. Liidu loomisel ühendati varem tegutsenud Eesti Tegevusterapeutide Liit ning Akadeemiline Ühing Eesti Tegevusterapeudid. Liidus on ligi 60 liiget. Liidu juhatus on valitud 19.mail, 2009, peetud asutamis/ühinemiskoosolekul ning juhatus on viieliikmeline. Juhatuse ametiaeg on 2 aastat.
Eesti Tegevusterapeutide Liidul on põhikiri ja eetikakoodeks.

Eesti Tegevusterapeutide Liit kuulub rahvusvahelistesse erialaorganisatsioonidesse WFOT (World Federation of Occupational Therapists) ja COTEC (Council of Occupational Therapists for the European Countries).

Liitumisalane info menüüpunkti Liikmed all. Küsimuste korral võta meiega julgesti ühendust!
Liidu juhatuse liikmed on:
Heili Piilberg (esimees), heili.piilberg@gmail.com
Piret Laur (aseesimees)
Kaire Kasema
Hanna-Maria Põldma
Ingrid Saarmets.

Kontaktandmed:

MTÜ Eesti Tegevusterapeutide Liit
Kännu 67, Tallinn 13418




E-mail: tegevusteraapia@gmail.com
Telefon: 55 524 349 (Heili Piilberg)


Registrinumber: 80296894
Kontonumber: 221047786292